Polüimiid (PI) on suure jõudlusega-orgaaniline polümeermaterjal, selle põhikomponent moodustub spetsiifiliste orgaaniliste monomeeride polümerisatsioonireaktsioonil.
Keemilise struktuuri vaatenurgast võib polüimiidi üldist struktuurivalemit esitada kui [-(R)-C(O)-NH-C(O)-]n, kus R tähistab erinevaid orgaanilisi rühmi. Nende rühmade valik ja kombineerimine määravad polüimiidi spetsiifilised omadused.
Polüimiidi valmistamisprotsess hõlmab keerulisi keemilisi reaktsioone, mis on tavaliselt kaheetapiline protsess: esiteks tekib polüamiinhape dianhüdriidi ja diamiini kondensatsioonireaktsiooni kaudu; seejärel muundatakse polüamiinhape polüimiidiks termilise või keemilise imidamise teel. Selles protsessis on dianhüdriidi ja diamiini valik ülioluline, kuna need ei mõjuta mitte ainult polüimiidi molekulaarstruktuuri, vaid määravad otseselt ka materjali füüsikalised ja keemilised omadused.
Polüimiid on äratanud palju tähelepanu tänu oma suurepärastele omadustele. Esiteks on sellel ülimalt kõrge kuumuskindlus, mis püsib stabiilsena laias temperatuurivahemikus -200 kraadi kuni 300 kraadi, mistõttu on see laialdaselt rakendatav kõrge{5}}temperatuuri keskkondades. Teiseks on polüimiidil suurepärased mehaanilised omadused, sealhulgas kõrge tugevus, kõrge sitkus ja hea väsimuskindlus, mistõttu on see ideaalne valik suure jõudlusega konstruktsioonimaterjalide valmistamiseks. Lisaks on polüimiidil ka suurepärased elektriisolatsiooniomadused, mille mahutakistus ulatub 10¹⁷ Ω·cm ja dielektriline kadu on nii väike kui 0,004–0,007, mis annab talle asendamatu positsiooni elektroonilise side valdkonnas.
